Tõend, et Hitler ei tapnud ennast!
|
|
Venelased kinnitasid eelkirjeldatud sündmuste käiku Lev Bezõmenski teosega "das Tod des Adolf Hitler" mis ilmus 1968. Selles raamatus on esitatud üksikasjlikult (oletatava) Adolf Hitleri lahkumisprotokoll.Ainsaks erinevuseks juba tuntud tõsiasjadest on see, et Hitler -kurivaim ei julgenudki end maha lasta, vaid võttis hoopis mürki.Ka Goebbelsi ja tema naise suust leiti ampullikilde, kuid mingeid väliseid vigastusi ei avastatud.Goebbelsi keha alt leiti tulest mustunud Walther- püstol.Hitleri lahkamisprotokollis on muu hulgas öeldud järgmist:Keha anatoomilised tundemärgid kuna kehaosad on tugevasti söestunud on võimatu kirjeldada laiba välimust.Siiski võib tõdeda järgmist:kadunu on umbes 165 cm pikk.Vanus (üldise arengu, elundite suuruse ja alumiste esihammaste ja parempoolse väikese vahehamba seisundi põhjal hinnatuna) on 50-60 aastani.Vasakut munandit munandikotist ei leitud.Tähtsaim anatoomiline leid, mida isiku äratundmiseks kasutada saab , on hammastik mitme kunstliku silla , hammaste kroonide ja plommidega.
Surma põhjus:tugevasti põlenud kehal ei leitud nähtavaid jälgi surma põhjustada võinud vigastustest või haigustest.Purustatud klaasamüulli leidmine kadunu suuõõnest ning samasuguste ampullide leidumine teiste laipade suuõõneist, kehast leviv tugev mõrumandli lõhn ja siseelundite kohtumeditsiinilisel uurimisel leitud tsüaaniühendeid annavad komisjonile põhjust otsusatada,et surma tõi antud juhtumil tsüaaniühendite põhjustatud mürgitus.Allakirjutanud Skaravski, meditsiinialampolkovnik;Marants,meditsiinimajor; Boguslavski, meditsiinimajor; Gulkevits,meditsiinimajor.Kas nõnda surigi Hitler, too kaval mees, kel oli sama kaval käsilane Goebbels?Miks Stalin kõhkles?Miks venelased viivitasid ametliku seletuse andmisega?Kas oli põhjuseks see, et 1968. aastal olnuks Hitler 79 aastane, seega vana ja ohutu?Tasub tähele panna, et lahkamisprotokollis räägitakse ettevaatlikult "tundmatu meesisiku laibast".Minu enda uuringud mida olen teinud väsimatult ligi kakskümmend aastat viitavad hoopis teistsugusele sündmusteahelale.Kui tõde mule 1964.aastal lõplikuna ja rõõmustavana selgus.Hitler kui inimene on mulle alati meeldinud.Algul tegin kõigutamatu otsuse pidada uuringute tulemused oma teada.Siiski leidus põhjus, mis mõjutas mind oma uurimust avaldama.Natsi-Saksa saatushetkedel maeti maha rohkesi arhiiv-ka tunnistusainest,mulla alla kaevas Hitleri adjudant Willi Johannmeier Juhi testamendi.Varemehunniku alt leidsin minagi Hitleri viimaseid päev puudutavat materjali.Lühidalt oli lugu nii-sugune:üks mu sõber, ehitusala mees muide, käis 1951.aastal koos delegatsiooniga Ida-Berliinis.Riigikantselei lähedal endises Gestapo kvartalis koristati ehitise varemeid.Sõber vaatas uuishimulikult, kuidas ekskavaator tööd tegi.Tolmusest tellishunnikust tuli tsinkplekist karp.Sõber läks kui mees muiste ekskaavaatori kõrvale ja libistas karbi endale põue.Mu sõber on fantaasiavaene mees ses suhtes,et ta pole kunagi osanud midagi karta.Sellepärast on selle eriti tuldkartva karbi teekond Soome vähemalt mainimist väärt.Ida-Saksa tollist läks see läbi raamatukaupluse pakkepaberis.Tolli ametniku küsimusele vastas sõber, et pakis on Karl MArxi elulugu.Lääne-Saksa tolli läbis pakk Grimmi muinasjuttudena,Taani tollis oli see ehituspulkade komplekt,Rootsi tollis sokolaadikarp ja Soome tollis roostevabad teelusikad.Terve kodutee oli sõber kerge auru all ning õndsas teadmatuses oma osast ajaloolise kullerina.Kuna ta ei osanud sõnagi saksa keelt, heitis ta kodus tüdinud pilgu karbis olevatele paberitele ja unustas selle koli kambri soppi.
1964 aasta juunis läksime koos temaga kalale ta otsis kolikambrist õngi ja märkas saksast toodut.Ta ulatas selle mulle, rääkides leiu loost.Roostetanud võtmega sain luku kuidagi lahti.Vaatlesin ajast ja suitsust kollakakstõmbunud pabereid, kõigepalt hakkas mulle silma lause ;"1945.aasta veebruaris käskis Juht minul ja Arthur Hossbachil Berliinist üles otsida temapikkune ja -vanune mees , kel oleks võrdlemisi veatud hambad.Kui sobiv mees leitud, tuli ta kohe tähelepanu äratamata arreteerida ja teda hoolega valvata.Kõigepealt tuli ta toimetada hambaarsti juurde.Samuti tuli meil otsida võimalikult doktor Goebbelsit meenutav mees, kel oleks veatud hambad ning samasugune parema jala protees nagu Goebbelsil.Kui samasugust proteesi ei leita, tuli mehe jalg SS-haiglas purustada, et saaks kärmesti teha samasuguse protees.Ka Goebbelsi moodi mees tuli kähku viia hambaarsti juurde."Esimesed read läbi lugenud pidin peaaegu juhmiks jääma.Õnneks tuhnis mu sõber vandudes kambris ega vaadanud minu poolegi."Mis seal on?" küsis ta viimaks."Ei midagi erilist," ütlesin."paistab olevat mingi kooli määrustik ja õppekavad."Palusin paberid endale, et neid lähemalt uurida.Sõber loobus neist meelsasti,kuid tsinkplekist karbi tahtis ta mälestuseks endale jätta!Hilja öösel lugesin läbi kogu paberipaki.Mõistsin,et minu käes oli autentne kirjeldus Hitleri viimsetest päevadest.Kõigile lisaks leidsin paberite vahelt hästi säilinud foto, mis kujutas hambuni relvastatud ja sõjaväemundris Hitlerit ja Goebbelsit.Pildi taha oli musta Tusiga kirjutatud:"juht ja doktor Goebbels valmistumas murdma läbi 5, Löögiarmee eesvägede kochstrabele Saksa tankibrigaadi juurde ja sealt edasi lennuväljale."Selle päeviku oli kirjutanud keegi Führerbegleitkommando obersturmführer(leitnant), kes kasutas varjunime Walter Dwinger.Tuleb arvata,et ta on surnud.
Päevik oli osaliselt käsitsi kirjutatud, osalt masinal kirjutatud.
Surma põhjus:tugevasti põlenud kehal ei leitud nähtavaid jälgi surma põhjustada võinud vigastustest või haigustest.Purustatud klaasamüulli leidmine kadunu suuõõnest ning samasuguste ampullide leidumine teiste laipade suuõõneist, kehast leviv tugev mõrumandli lõhn ja siseelundite kohtumeditsiinilisel uurimisel leitud tsüaaniühendeid annavad komisjonile põhjust otsusatada,et surma tõi antud juhtumil tsüaaniühendite põhjustatud mürgitus.Allakirjutanud Skaravski, meditsiinialampolkovnik;Marants,meditsiinimajor; Boguslavski, meditsiinimajor; Gulkevits,meditsiinimajor.Kas nõnda surigi Hitler, too kaval mees, kel oli sama kaval käsilane Goebbels?Miks Stalin kõhkles?Miks venelased viivitasid ametliku seletuse andmisega?Kas oli põhjuseks see, et 1968. aastal olnuks Hitler 79 aastane, seega vana ja ohutu?Tasub tähele panna, et lahkamisprotokollis räägitakse ettevaatlikult "tundmatu meesisiku laibast".Minu enda uuringud mida olen teinud väsimatult ligi kakskümmend aastat viitavad hoopis teistsugusele sündmusteahelale.Kui tõde mule 1964.aastal lõplikuna ja rõõmustavana selgus.Hitler kui inimene on mulle alati meeldinud.Algul tegin kõigutamatu otsuse pidada uuringute tulemused oma teada.Siiski leidus põhjus, mis mõjutas mind oma uurimust avaldama.Natsi-Saksa saatushetkedel maeti maha rohkesi arhiiv-ka tunnistusainest,mulla alla kaevas Hitleri adjudant Willi Johannmeier Juhi testamendi.Varemehunniku alt leidsin minagi Hitleri viimaseid päev puudutavat materjali.Lühidalt oli lugu nii-sugune:üks mu sõber, ehitusala mees muide, käis 1951.aastal koos delegatsiooniga Ida-Berliinis.Riigikantselei lähedal endises Gestapo kvartalis koristati ehitise varemeid.Sõber vaatas uuishimulikult, kuidas ekskavaator tööd tegi.Tolmusest tellishunnikust tuli tsinkplekist karp.Sõber läks kui mees muiste ekskaavaatori kõrvale ja libistas karbi endale põue.Mu sõber on fantaasiavaene mees ses suhtes,et ta pole kunagi osanud midagi karta.Sellepärast on selle eriti tuldkartva karbi teekond Soome vähemalt mainimist väärt.Ida-Saksa tollist läks see läbi raamatukaupluse pakkepaberis.Tolli ametniku küsimusele vastas sõber, et pakis on Karl MArxi elulugu.Lääne-Saksa tolli läbis pakk Grimmi muinasjuttudena,Taani tollis oli see ehituspulkade komplekt,Rootsi tollis sokolaadikarp ja Soome tollis roostevabad teelusikad.Terve kodutee oli sõber kerge auru all ning õndsas teadmatuses oma osast ajaloolise kullerina.Kuna ta ei osanud sõnagi saksa keelt, heitis ta kodus tüdinud pilgu karbis olevatele paberitele ja unustas selle koli kambri soppi.
1964 aasta juunis läksime koos temaga kalale ta otsis kolikambrist õngi ja märkas saksast toodut.Ta ulatas selle mulle, rääkides leiu loost.Roostetanud võtmega sain luku kuidagi lahti.Vaatlesin ajast ja suitsust kollakakstõmbunud pabereid, kõigepalt hakkas mulle silma lause ;"1945.aasta veebruaris käskis Juht minul ja Arthur Hossbachil Berliinist üles otsida temapikkune ja -vanune mees , kel oleks võrdlemisi veatud hambad.Kui sobiv mees leitud, tuli ta kohe tähelepanu äratamata arreteerida ja teda hoolega valvata.Kõigepealt tuli ta toimetada hambaarsti juurde.Samuti tuli meil otsida võimalikult doktor Goebbelsit meenutav mees, kel oleks veatud hambad ning samasugune parema jala protees nagu Goebbelsil.Kui samasugust proteesi ei leita, tuli mehe jalg SS-haiglas purustada, et saaks kärmesti teha samasuguse protees.Ka Goebbelsi moodi mees tuli kähku viia hambaarsti juurde."Esimesed read läbi lugenud pidin peaaegu juhmiks jääma.Õnneks tuhnis mu sõber vandudes kambris ega vaadanud minu poolegi."Mis seal on?" küsis ta viimaks."Ei midagi erilist," ütlesin."paistab olevat mingi kooli määrustik ja õppekavad."Palusin paberid endale, et neid lähemalt uurida.Sõber loobus neist meelsasti,kuid tsinkplekist karbi tahtis ta mälestuseks endale jätta!Hilja öösel lugesin läbi kogu paberipaki.Mõistsin,et minu käes oli autentne kirjeldus Hitleri viimsetest päevadest.Kõigile lisaks leidsin paberite vahelt hästi säilinud foto, mis kujutas hambuni relvastatud ja sõjaväemundris Hitlerit ja Goebbelsit.Pildi taha oli musta Tusiga kirjutatud:"juht ja doktor Goebbels valmistumas murdma läbi 5, Löögiarmee eesvägede kochstrabele Saksa tankibrigaadi juurde ja sealt edasi lennuväljale."Selle päeviku oli kirjutanud keegi Führerbegleitkommando obersturmführer(leitnant), kes kasutas varjunime Walter Dwinger.Tuleb arvata,et ta on surnud.
Päevik oli osaliselt käsitsi kirjutatud, osalt masinal kirjutatud.